• OMX Baltic0,02%261,86
  • OMX Riga−1,06%872,49
  • OMX Tallinn0,13%1 686,24
  • OMX Vilnius−0,17%1 010,36
  • S&P 5000,00%5 745,37
  • DOW 300,00%42 175,11
  • Nasdaq 0,6%18 190,29
  • FTSE 1000,27%8 307,36
  • Nikkei 2252,32%39 829,56
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%104,39
  • OMX Baltic0,02%261,86
  • OMX Riga−1,06%872,49
  • OMX Tallinn0,13%1 686,24
  • OMX Vilnius−0,17%1 010,36
  • S&P 5000,00%5 745,37
  • DOW 300,00%42 175,11
  • Nasdaq 0,6%18 190,29
  • FTSE 1000,27%8 307,36
  • Nikkei 2252,32%39 829,56
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%104,39
  • 26.01.15, 16:15
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Venemaa räsib kindlustunnet

Värske konjunktuuriinstituudi majandusbaromeetri järgi on teenindusettevõtete kindlustunne viimaste aastate halvim. Kindlustunnet mõjutab idanaabritest turistide vähenemine ja teenuse hindade tõus.
Aqva Spa juht Roman Kusma.
  • Aqva Spa juht Roman Kusma. Foto: Meeli Küttim
Jaanuaris konjunktuuriinstituudi uuringu kohaselt tulenes teenindusettevõtete kindlustunde langus põhiliselt turismi- ja transpordisektorist, kuna Vene rubla kukkumine ja Venemaa raske majanduslik olukord on vähendanud nii idaturistide arvu kui tellimusi transpordisektorile.
Kindlustunde indikaatorid.
  • Kindlustunde indikaatorid.
Kuigi Vene turistide arv on vähenenud lausa poole võrra ja väheneb tänavu esimesel poolaastal ilmselt samas mahus, lootis Rakveres paiknev Aqva Spa sellest edukalt välja tulla nii eestlastest, soomlastest kui ka lätlastest külastajate abiga, ütles Aqva Hotelsi tegevjuht Roman Kusma.
„Usume, et suudame Vene kriisist edukalt läbi sammuda,“ oli Kusma telefonis optimistlik. „Kui globaalses mõttes väga suuri sõdu ei tule või need jäävad lokaalseks, nagu see täna on Ukrainas, siis ma ikkagi arvan, et aasta pärast Vene turist ka taastub.“
Kindlustunne kahaneb
Baltic Toursi sissetuleva turismi müügijuht Asmik Tsaturjan nentis, et jätkuv huvi Eesti vastu annab kindlustunnet, ent üha kasvav hinnatase Eestis ja konkureerimine teiste sihtkohtadega muudab tulevikuprognoosi raskeks. „Turismiturundus välisturgudel on pikk protsess ja hetkel on raske öelda, kas turistide huvi müügiprotsessi lõpuks ka realiseerub,“ lausus Tsaturjan.
„Näeme sissetulevate päringute järgi, et huvi Eesti vastu on endiselt kõrge. Samas oma kasvava hinnatasemega ei pruugi Eesti enam olla konkurentsivõimeline, eriti võrdluses lõunanaabritega. See omakorda kahandab kindlustunnet pikemas perspektiivis,“ ütles Tsaturjan.
Kui mullu kevadel rubla nõrgenemine Kusma sõnul veel mingit mõju turismisektorile ei avaldanud, siis aasta teises pooles oli Vene turistide langus juba suur. „Kui aga võtta puhtalt detsembrikuu, siis langus oli märgatav. Ka aasta algus näitab sedasama, et Vene turiste ei ole sellisel määral, kui oli eelmisel aastal. See talv ja kevad jääb tõesti 50% languse peale,“ rääkis spaahotelli juht, mainides siiski, et aasta lõikes ei tulnud Vene külastajate langus suur.
Venelasi asendavad soomlased ja lätlased
Venelaste osakaal on Aqva Spa külastajate seas Kusma sõnul olnud aastaid 14–15% ja eelmisel aastal oli see 14%. „Muidugi, kui sellest pooled ära jäävad, on see suur arv,“ ütles ta. Kusma lootis venelastest tühjaks jäänud toad täita nii Eesti, Soome kui ka mõningal määral Läti klientidega.
Baltic Toursi sissetuleva turismi müügijuht tõdes, et läinud aastal läks võrreldes varasemaga paremini. Hinnanguliselt tulenes see pigem ettevõtte jõulisemast turundustegevusest välisturgudel. „Kõikidel sihtturgudel olid müüginäitajad paremad. Tulemus ei kajasta otseselt turunõudlust, vaid tehtud müügitöö tulemust,“ põhjendas Tsaturjan.
Baltic Toursi peamised sihtturud on Skandinaavia ja Euroopa. Samuti osaleb ettevõte ka Aasia-suunalises ühisturundustegevuses EASi ja teiste Eesti reisifirmadega. Lähiturgudel ollakse tema sõnul tulemuslikumad kui kaugturgudel. Otseselt ettevõte tema sõnul Vene turuga ei tegele, kuid ta möönis, et sündmused Venemaal on mõjutanud kõigi sihtturgude reisiotsuseid. Ka lähiturgudel ollakse ettevaatlikumad – on ära jäetud näiteks piiriüleseid ringreise Peterburisse.
Hansabussi tegevjuht Sergei Vahnitski sõnul läks neil mullu täiesti tavapärasel tasemel. „Oli täiesti normaalne aasta,“ lausus ta. Langesid küll ära mõningad sõidud seoses Venemaaga, aga see ei mõjutanud Vahnitski sõnul Hansabussi käivet olulisel määral. Ettenägelikult tehti ettevõttes teatud ümberkorraldused, mis vähendasid ka mulluseid majandustulemusi. Kuna sündmused kogu maailma majanduses on raskesti prognoositavad, siis hoitakse pigem konservatiivset joont ja püütakse olla valmis halvimaks. Samas uskus Vahnitski, et nende puhul hindab äriklient head ja kvaliteetset teenust.
Maanteetranspordil rasked ajad
Konjunktuuriinstituudi uuringust selgus, et maanteetranspordi ettevõtete hinnangul on ärikonjunktuur ka kuue kuu pärast jätkuvalt halb ja teenuste hinnad langutrendis. Hea on ärikonjunktuur IT-, telekommunikatsiooni- ja reklaamisektoris. Iga kolmas IT-firma soovib töötajaid juurde palgata.
Antud uuringu kohaselt jätkas tarbijate kindlustunne viimase kuuga paranemist ja on pikaajalisest keskmisest oluliselt paremal tasemel. Paranesid ootused pere majandusolukorra arengute suhtes ja säästuprognoos. Elanike kindlustunde tõusu toetab sissetulekute kasv ja puuduv hinnatõus. Võrreldes eelmise aasta jaanuariga on elanike säästuvõime muutunud paremaks, kuid hinnangud tööturule arengutele tunduvalt ettevaatlikumaks.
Perede rahanduslik olukord on pikaajalises võrdluses heal tasemel. 43% peredest suudab säästa, 49% kulutab nii palju, kui teenib, ja 8% elab kas varasemastest säästudest või on võlgu. Elanike inflatsiooniootused langesid miinuspoolele.
Jaekaubandusettevõtete viimase kolme kuu müük on läinud antud sesooni kohta suhteliselt hästi, seisab uuringus. See tähendab, et 45% kauplusi suurendas käivet, 32%-l käive ei muutunud ja 22%-l käive kahanes, kuid võrreldes eelnevate aastatega on väheneva müügiga kauplusi mõnevõrra enam.
Juhtide kindlustunne on langenud miinuspoolele, sest igas viiendas kaupluses on kaubavarud kasvanud antud hooaja kohta natuke liialt suureks. Seetõttu ollakse ka tellimustega natuke ettevaatlikumad. Järgneva kolme kuu müügi prognoos on mõnevõrra tagasihoidlikum kui eelmise aasta jaanuaris ja müügi vähenemist prognoosib iga kolmas kauplus.
Tarbijate sissetulekud sel aastal jätkuvalt suurenevad ja kindlustunne on hea, kuid tarbijad on muutunud nõudlikumaks. Tarbija ostuvõime kasvust võidavad vaid need kauplused, kes suudavad pakkuda parimat hinna/kvaliteedi suhet.
Ehitusettevõtete kindlustunne püsib madalal tasemel. Viimasel kolmel kuul on ehitustööde maht olnud languses, kuid võrreldes eelmise aasta jaanuariga on ootused esimese kvartali töömahu suhtes siiski natuke paremad.
Töötleva tööstuse ettevõtete kindlustunne viimase kuuga paranes, kuid on jätkuvalt alla pikaajalist keskmist ja isegi natuke halvemal tasemel kui eelmise aasta jaanuaris, tõi uuring välja. Kindlustunnet hoiab madalal tagasihoidlik nõudlus nii sise- kui eksporditurgudel.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 26.09.24, 14:37
Eestlased ei ole altid oma raha pealt intressi teenima
Eesti hoiustajad on Läti ja Leedu omadest tagasihoidlikumad. Kui meil on keskmine hoiuse suurus 8000 eurot, siis Leedus on see summa 12 000 ja Lätis 20 000 eurot, kommenteerisid Bigbank Eesti äriüksuse juht Jonna Pechter ja äripanganduse juht Aimar Roosalu raha kogumise mustrit.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele